Hestia Hotel Ilmarine asub Tallinna vanalinna jalamil ja populaarse Kalamaja linnaosa ääres. Meie külalised hindavad mugavust ja head asukohta koos erilise atmosfääriga – hoone avar sisemus jutustab selle põnevast tööstuslikust ajaloost. Samuti algab omapärane Kalamaja linnaosa hotelli kõrvalt, pakkudes mitmeid kohalikke populaarseid restorane.
Ületatud ootused linna südames
Hestia Hotel Ilmarine
Hestia Hotel Ilmarine ajalugu
Hestia Hotel Ilmarine asub kalamaja piirkonnas, mis on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suuremaid eeslinnu.
Kirjalikes allikates mainitakse Kalamaja esimest korda 1421. aastal, kuid selles ei kahtle keegi, et asustus oli seal juba tunduvalt varem. Arvatakse, et Suur-Patarei tänava piirkonnas olid juba muinasajal ümberkaudsete külade kalameeste ajutiselt kasutatavad hooned. Sõna ,,maja” tähendas algselt ajutist peatuspaika. Ka Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika” kasutab seda sõna korduvalt samas tähenduses.
Kirjalikes allikates mainitakse alates 1352. aastast kalurite nimesid. Võib arvata, et nad elasid Kalamajas. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased. Ameti poolest oli nende seas mündrikke – suuremate paatide juhte – käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi.
Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. 1527. aasta nimestiku järgi oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist. Vaatamata sellele, et majad olid väikesed, pidasid paljud peremehed allüürnikke. Kalamajas oli soodne elada, mistõttu kasvas sealne elanikkond jõudsalt ja see valmistas linnavõimudele suurt muret. Nad püüdsid Kalamaja kasvu isegi piirata, kuid see ei andnud soovitud tulemusi.
Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud (1570,1710,1854), kuid alati taastatud. Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on erakordselt rikkalik. Siin kohti, mis on oluliselt mõjutanud Eesti iseseisvumist ning Vabadussõja käiku.
ILMARINE
1880. aastal ostis Friedrich Wiegand Jahu tänava ja Põhja puiestee vahelisel alal suure krundi (Põhja pst 27) ning rajas sinna arhitekt Nikolai Thamme ehitusprojekti järgi tolle aja kohta suurejoonelisi tehasekorpusi. Wiegand laiendas Kalamajas edukalt ettevõtet, vaatamata samal ajal Venemaal alanud tööstuskriisile. Siin suudeti kimbatust vältida tänu omaaegsele moodsale tehnoloogiale. Tehases pandi tööle Tallinna esimene elektrijaam ja 1882. aastal asendati senine gaasivalgustus elektrivalgustusega. Ettevõte valmistas aurumasinaid, aurukatlaid ja viinavabrikute sisseseadeid. 1920. aastal ostis Wiegandi tehase aktsiaselts ,,Ilmarine”. Koos Eesti iseseisvumisega kadus avar Vene turg ümber tuli orienteeruda kohalikule ja Lääne turule. See ei olnud kerge, kuid õnnestus taaskord tänu edumeelsele tehnoloogiale. Teiseks masinatehase edu pandiks olid vilunud spetsialistid. 1923-1924 sai ,,Ilmarise” suuraktsionärideks Puhkide perekond, kes rajas krundile võimsa jahuveski. 1930. aastatel koosnes ,,Ilmarine” kolmest eraldi käitisest: metalli-, jahu- ja makaronitööstusest.
Puhkide jahuveski kõrge elevaatoritorn lasti Teise maailmasõja ajal õhku. Teise maailmasõja järgselt tootis ,,Ilmarine” katelde automariseerimis- ja abiseadmeid. Pärast Eesti taasiseseisvumist rajati Kalamajas paiknenud tööstuse asemele (algupäraseid paekivist välisseinu säilitades) Ilmarise Keskus ning Suur-Patarei tänava äärde kitšilik Ilmarise kvartal.
Hestia Hotel Ilmarines saavad kokku sajanditevanune arhitektuur ning 21.sajandi mugavus.
Ootame külalisi, kes hindavad privaatsust ja mugavust, iga detaili täiuslikkust ning leiavad tasakaalu enda jaoks uutes, kuid tegelikult sajandivanustes kogemustes.