Hestia Hotel Barons asub UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva vanalinna südames, võttes enda alla kaks maja: hotelli peamaja asub 1912. aastal ehitatud juugendstiilis pangahoones, mis tänaseks on renoveeritud elegantseks butiikhotelliks ning kõrvalmaja elegantses 15. sajandi hoones. Väärika ajalooga majad pakuvad linnapuhkust, millest ei puudu ükski tänapäevane mugavus. Tallinna parimad restoranid, butiigid, päevaspaad ja muuseumid jäävad vaid mõne minuti kaugusele.
Ainulaadsed hetked vanalinnas
Hestia Hotel Barons peahoone ajalugu
Karja tänav on üks vanimaid Tallinna vanalinna tänavaid, mis on säilitanud oma algupärase eestikeelse nimetuse läbi sajandite. Teda kasutati kunagi tõepoolest karjateena, mida mööda aeti Tallinna ja Toompea elanike kariloomad karjamaale ja seal asetsenud karja-allikale jooma (paiknes praeguse Tatari tänava ääres Allika tänava vastas). Varem kulges Suur-Karja tänav praeguselt Estonia puiesteelt Vana-Posti tänava nurgani.
Kinnistul, kus asub praegu Hestia Hotel Barons, oli algselt kaks ristuvas asendis keskaegset hoonet – üks neist ait. Üleelmisel sajandil paiknes siin tuntud ajaloouurija Heino Gustavsoni andmetel „Revalia“ nimeline õllevabrik.
12. mail 1911 aastal palus Riia – Vene Kommertspank ehitada 4-korruselise kivimaja mansardiga Suure- ja Väikese Mihhailovskaja nurgale. Projekti autoriks on poola päritolu vene arhitekt Aleksander Jaron. Tema lahendus on historitsismi ja juugendi piirimail n.n. uusklassitsism. Esialgselt asusid esimesel korrusel kauplused, teisel pangaruumid, ülemistel korrustel olid suured elukorterid. Poolkaarne tammepuust käsipuudega trepp ning seda kaunistav puidust palja ülakehaga naisefiguur valmisid baltisaksa arhitekti Ernst Kühnerti ning inglase Paul Meyeri jooniste alusel 1922. a ümberehituse käigus, mil majas asus Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse pank. Samal ajal rajati keldrisse suur soomusuksega varahoidla ning paigaldati ka messingvõrgust piirdekonstruktsioonidega lift, mis esialgu sõitis esimesest kolmanda korruseni.
Pöördukse sai maja 1932. a, mil siin tegutses Tallinna Linnapank. Kokku on hoones läbi aastate tegutsenud 13 erinevat panka.
Hotellil on 65 elegantselt ja maitsekalt sisustatud klassikalises stiilis tuba.
70-ndatel aastatel leidis majas aset ka üks väike „häving“ – nimelt tassisid poisikesed 4.-nda ja 5.-nda korruse elanike poolt kasutatava väikese lifti maast laeni pappkaste täis ning süütasid need põlema, lift sõitis keldrisse. Kuna suits tõusis liftishahti kaudu pööningule, ronisid tuletõrjujad kogu oma varustusega esmalt sinna. Nende askelduste tõttu kaotatud aja tulemusena hävis väike lift. Praegu on vana väikse lifti asemel kaasaegne klaasist lift, mis sõidab esimesest viienda korruseni. Et edaspidi huligaanid sisehoovi pahandust tegema ei pääseks, paigaldati kangialuse ette metallist värav, mis tol ajal maksis Zaporozhetsi hinna.
1977-78. aastail hakati 4-nda ja 5-nda korruse elanikke välja asustama – kolimise käigus selgus näiteks, et üks endine pensionärist pangatöötaja oli oma toas tammepuust parkettpõranda laevade värvimiseks kasutatava punase kruntvärviga ära värvinud. Samuti üritas tolleagse ministrite nõukogu esimehe esimese asetäitja poeg remonttööde ajal 4-ndalt korruselt kahte juugendstiilis kaminat oma koju „hoiule“ viia. Õnneks tal see ei õnnestunud ja kaminad on siiani tubades olemas. Mingil pealesõjaaegsel perioodil olid tammepuust peatrepi käsipuud kellegi käsu alusel musta ahjulakiga kaetud. Tänaseks on see muidugi oma originaalkujul taastatud.
Vältimaks selliseid juhtumeid, on hoone ja enamus selle sisustusest tänapäeval muinsuskaitse all. Majas elas nii pangatöötajaid kui täiesti tavalisi inimesi, kelle polnud majaga rohkem seost kui see et siin oli nende korter.
Eesti ajal oli siin lühikest aega Hansapank (praegune Swedbank).
Aastal 1995 toimus suurem ümberehitus, mis puudutas ka lifte. Nimelt oli majal kunagi sisehoov mille värav on tänaseni säilinud. Liftid töötasid majas n.ö. vastukaalu põhimõttel ning vastukaalud asusid maja hoovis seintel. Kuna aga majja tuli elekter nõrgema vooluna kui kaasaegne tehnika seda eeldas, siis saadi linnalt luba hoovi sissekäiku paigaldada elektri alajaam ning hoov kinni ehitada. Kuna polnud enam vastukaalu siis kuni 2003 aastani liftid seisid, kuid hotelli tulekuga puhuti ka liftidele hing sisse. Tänane lift fuajees on kokku pandud kahest liftist (fuajee lift ja väike lift, mis 70ndatel poisikeste süül töö lõpetas). Põhjuseks see, et nii sai kasutatud võimalikult palju originaalosi. Lifti teeb ainulaadseks see, et selline lift on olemas Eestis ainult veel Põllumajandusministeeriumis.
Hotell avati 2003 aasta maikuus. Hotell sai endale nime täiesti juhuslikult tööde käigus. Kuna maja ise on vana ning tänaseks ka kogu sisustus (võrreldes pankade perioodiga) taastatud või jäljendatud majaga sobima, siis sobis hästi ka nimi, millel ajalugu. Ümberehituseks kulus 8 kuud.